Eia Uus “Kuu külm kuma” ja “Kahe näoga jumal”

Eesti kirjanduse uue põlvkonna huvitavamaid autoreid II

Et Rober Randma avaldab oma raamatu lõpus kui ka oma intervjuus erilist tänu teisele noorele autorile, oma eakaaslasele nimega Eia Uus, lähen ka mina siit sujuvalt Eia kahe raamatu juurde.

Esimene kokkupuude tema loominguga oli debüütromaan “Kuu külm kuma”.

Raamat jutustab väga sugestiivselt noore tüdruku, vahetusõpilasena Tais aasta elava Mione elamustest, üleelamistest ja hingeseisunditest. Tüdruk on lausa haiglaslikult tundlik, tema keha reageerib vahel ümbritsevate inimeste jaoks isegi hirmutavalt tugevatele tunnetele, mis talle osaks saavad, kui ta armub oma õpetajasse, karismaatilisse abielumehesse. See suhe, millel ei saa olla tulevikku, on haigettegev mõlemale poolele. Autor tsiteerib iga uue peatüki alguses Sylvia Plathi, kellelt on antud raamatus mõjutusi märgata ja kes on ilmselt üks tema lemmikautoritest. Väga mõjuv minu jaoks oli, et autor kasutab raamatus sina-vormi, see loob tekstiga vahetuma seose ja mingi erilise intiimsuse, autor kõnetab oma lugu jutustades iseennast.

Stiilinäide:
“Sa näed vaimusilmas kogu oma ülejäänud elu – sa ei leia kunagi kedagi, kellega tahaksid seotud olla, sest keegi pole tema. Sa sured üksi. Saja kassiga. Igal pool su ümber on laudadel ja kappidel vaasid kuivanud roosidega. Seinas on südametega tapeet. Ja sind ootab üks väga õnnetu elu. Praegu, isegi kui sa mõtled, et tulevik võib helde olla, ei usu sa seda.
Nutad, kuna tead, et nüüd on kõik läbi. Et nüüd, kui tead tõtt, ei saa sa enam kunagi õnnelik olla. Ja see valu ei kao enam kunagi.
Vaidlesid talle alati vastu, kui ta ütles, et sa teda armastad. Sest sa uskusid, et see on tõde, kuna armastust pole olemas ja kui oleks, siis ei pälviks tema seda sinult. Viimastel kuudel tahtsid talle iga päev öelda, et sa teda armastad, aga sa oled ju Mione – sa ei ütle kunagi kellelegi, mida sa sisimas tunned. Kuid tema nägi sinust läbi. Sa alahindasid teda mõõtmatult.
Kui ta lõpu lähenedes rääkis, et sa unustad ta varsti pärast lahkumist, uskusid, et just nii see läheb.. Ja vaata, läks hoopis vastupidi. Pagan võtku seda maailma ja tema huumorimeelt!
Kõige tähtsam oli see, et ta oli su sõber, su tugi, su kõik. Sellepärast armastad sa teda. Sest ta seisis alati su eest, hoolis sinust, nägi ja tundis sind, ei lasknud sul ennast petta.”

Järgmise raamatu “Kahe näoga jumal” kirjutab Eia Uus loovisikute, noorte boheemlaslike intellektuaalide – kirjanike ja kunstnike – elu käsitlevana. Ka seda on huvitav lugeda, kuigi minu jaoks oli “Kuu külm kuma” mõjuvam.

Selles raamatus arutleb autor oma tegelaste suu läbi, miks me loeme raamatuid :
“Miks on meile tänapäeval ikka veel huvitav paar tuhat aastat tagasi kirjutatud filosoofia ja aktuaalsed mõnesaja aasta vanused Shakespeare`i melodramaatilised tragöödiad ja isegi komöödiad? Miks Dante ikka veel elab ja Camus on laenutustes räbalateks loetud?”  “Sest inimloomus ei muutu. Ikka on maailmas viha, ilu, hirm, rõõm, unistused, kaotused, seiklused, tüdimus”
Huvitav on ühe peategelase, kirjanik Miikaeli suhtumine naisteajakirjadesse:
“Naisteajakirjad ei ole tõsine kirjandus, vaid meelelahutus… Aga tihti on neis tõsidust, mida kirjandusväljaannetes ei ole – lood elust, kuidas keegi tuleb toime vähi, erivajadustega lapse või vägivaldse abikaasaga ja need võivad kirjanikule olla tõeline sisevaade, aus olukorra ja tunnete kirjeldus. Ja tegelikult on see samasugune oma loomingu tutvustamise võimalus kui kirjandusväljaanded. Kui mitte paremgi, sest “keskmine lugeja”, peamine tuluallikas, ei loe kirjandusväljaandeid. Ning nii ei saa mööda naisteajakirjas esinemisest”
Lingid lisamaterjalile:

Autori veidi unustusse jäänud blogi
Andra Teede “Kuu külmast kumast”
Biku121 “Kuu külmast kumast”
Eia Uus ise “Kahe näoga jumalast” 

Gerda Jürimäe “Kahe näoga jumalast”
Maire Liivametsa lugemistes “Kahe näoga jumalast”
Maire Liivametsa lugemistes “Kuu külmast kumast

Marca “Kahe näoga jumalast”
Margit Tõnson “Kahe näoga jumalast”
Siiri Sukko “Kuu külmast kumast”
Triinu “Kahe näoga jumalast”
Tsitaate “Kahe näoga jumalast”
Tsitaate “Kuu külmast kumast”

Intervjuu Cosmopolitanile
Intervjuu Eesti Elule
Intervjuu Jim Ashilevile 
Intervjuu Kristi Ebehartile
Intervjuu Leelo Laksile ja Maris Männistele
Intervjuu Madis Jürgenile

Intervjuu Mari Kleinile
Intervjuu Marilin Vikatile
Intervjuu Merit Kasele

Ülli Tõnissoo

Advertisements

2 kommentaari

  1. Posted by Mmm on 27 märts 2011 at 08:15

    Lugesid ikka läbi “Kuu külm kuma”? See räägib muide Mionest, kes käib rahvusvahelises koolis Tais. Ta ei ole seal vahetusõpilane. Väga suur vahe on sellel, kuna ta elas internaadis, mitte mingis peres. Lisaks veel see, et ta ei olnud seal ühe aasta, vaid neli aastat..

  2. Lugesin ikka :) Kirjutises eksisin siis ilmselt termini kasutusega, aga sisulist poolt see ju ei muuda, kus ja kellena peategelane Tais elas, tähtis on siin mu arvates hoopiski miski muu.
    Ülli

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s