“Põhjamaade romaan”

Ma olen mõnikord siiras hämmingus, mida ja kuidas kirjastus “Eesti Raamat” välja annab.* Küll aga tahan ma kirjastust südamest tänada “Põhjamaade romaani” sarja jätkuva käigushoidmise eest.

 

“Põhjamaade romaani” hõbedaste kaante vahel on 1997. aastast ilmunud 24 raamatut. Olen lugenud neist pooli – Anu Saluääre tõlgitud Frans Gunnar Bengtssoni viikingiromaani “Orm Punane” (1997), Elvi Lumeti tõlgitud Herbjørg Wassmo triloogiat “Dina raamat” (1997), “Õnne poeg” (2000), “Dina pärandus” (2001), mis seostub Põhjala kangete naistega nii ajaloos, kirjanduses kui legendides, Anu Saluääre tõlgitud Vilhelm Mobergi tetraloogiat “Väljarändajad” (2002), “Sisserändajad” (2005), “Asunikud” (2006) ja “Viimane kiri Rootsi” (2009), mis tegeleb 19. sajandil Ameerikasse väljarändamise teemaga, Eha Vaini tõlgitud Lars Saabye Christenseni kunstnikuromaani “Modell” (2007), Elvi Lumeti tõlgitud Anne Birkefeldt Ragde triloogiat “Berliini paplid” (2008), “Erakvähid” (2008) ja “Rohelised aasad” (2008) ja Eva Velskri tõlgitud Jens Christian Grøndahli kaasaegset perekonnaromaani “Neli päeva märtsis” (2009) – ega ole kunagi pidanud pettuma.

Nende kõigi kohta saab kokkuvõtvalt öelda, et nad on:

  • Perekonnasaagad. Vaatluse all on tavaliselt mitu põlvkonda või sama põlvkonna mitu haru. Kõik need omavahel põimuvad sugulussuhted ja minevikuvarjud on olulised, kuid mitte üksteist lämmatavad, vaid loo arengule suurepäraselt kaasaaitavad.
  • Mäluraamatud. Tegemist on kas ajalooliste romaanidega või kui põhitegevustik toimub kaasajas, siis alati on viiteid ja kirjeldusi minevikust.
  • Traditsioonilised psühholoogilised romaanid. Tegelaste karakterid, arengud ja omavahelised suhted on kirja pandud süvitsiminevalt, usutavalt ja huviga loetavalt.
  • Panoraam-romaanid. Ühe romaaniga on hõlmatud mitmed tegevuspaigad, erinevad ajastud ja vägagi kirev tegelaskond. Autoritel on õnnestunud kokku võtta teatud ajastul ühiskonnas või vähemalt mõnes ühiskonnakihis toimuv, muutumata fragmentaarseks või ülelibisevaks.
  • Eetikaga tegelevad raamatud. Küllalt olulisel kohal on romaanides valikud ja nendega seonduvad eetilised probleemid, mis võivad ilmsiks tulla alles aastate möödudes.
  • Põhjamaise inimese portreed. Nii mitmeski raamatus on lahti kirjutatud fenomen, et suurte emotsioonide puhul hoitakse tihtipeale oma suu kinni, aga väljaelamata pinged kuhjuvad ning lahvatavad aeg-ajalt kummalistes olukordades.
  • Sünkjad lood. Romaanides on tihtipeale tuntavad tumedad allhoovused, olgu need siis tingitud valedeks osutunud valikutest, minevikupainetest või elu piiratuse tunnetamisest.
  • Head raamatud. Igaühte neist julgen ma soovitada ka teistele lugemiseks.

“Põhjamaade romaani” sarjas on veel ilmunud Ene Mäe tõlgitud Göran Tunströmi “Varas” (1999), Aet Püssimi tõlgitud Ib Michaeli “Prints” (1999), Imbi Lepiku tõlgitud Johannes Vilhelm Jenseni “Kuninga langus” (2001), Aet Püssimi tõlgitud William Heineseni “Hea lootus” (2002), Anu Saluääre tõlgitud Per Olov Enquisti “Ihuarsti visiit” (2004), Eha Vaini tõlgitud Märta Tikkaneni “Isiklikud asjad. Suur hülgekütt” (2004), Aet Püssimi tõlgitud Dorrit Willumseni “Pruut Gentist” (2005), Anu Saluääre tõlgitud Per Olof Sundmani “Insener Andree õhuretk” (2005), Tõnis Arnoveri tõlgitud Lars Sundi “Eriku raamat” (2006) ja Katre Ezzoubi tõlgitud Rose Tremaini “Muusika ja vaikus” (2008).

Niisiis tänan kirjastust “Eesti Raamat”, et “Põjamaade romaani” näol on olemas valik raamatuid, mida võib lugeda täna, homme, kümne aasta või aastakümmnete pärast.

Tiina Sulg
________________________________________________________________________________
* Ma ei saa siiamaani üle sellest, et kirjastus ostis ära Heinleini avaldamisõigused, laskis Lauri Saaberil teha suurepärase tõlke ning andis siis raamatu “Kuu on karm armuke” välja pehmekaanelisena, olematu kujundusega ja küsis hinnaks kroon lehekülg, kaaned kaasa arvatud.

5 kommentaari

  1. Ülimalt tänuväärne, et keegi kusagil viimaks ka põhjamaalastele tähelepanu osutab. Kahe käega kõige eelpoolnimetatuga nõus, olen samuti enamikku raamatuid sellest sarjast lugenud, lausa teadlikult jälginud, mida seal avaldatakse ning samuti alati loetuga väga rahule jäänud, sealt midagi suurt juurde saanud..
    Lisaks olen lugenud ka Göran Tundströmi “Varast” ja Ib Michaeli “Printsi”, mis mõlemad on samuti väga kaasahaaravad, viimistletud, õrnad ja tundlikud raamatud, kus ei tule puudu juba ka eespoolkirjutaja poolt mainitud meeledejäävatest põhjamaistest karakteritest, olulistest valikutest ja minevikuvarjudest.

  2. Posted by Ffj on 24 märts 2010 at 10:41

    Nõus Eesti Raamatu kummalise käitumise osas. Kui neid ei huvita, siis miks üldse üritada välja anda? Samas, ehk ostsid nad õigused koos ‘Friday’ omadega ja töö teise Heinleini raamatu juures venis lihtsalt aastaid? ‘Kuu on karm armuke’ oleks muidugi paremat reklaami ja kujundust väärinud.
    Samas, heade raamatute eemaletõukavaks kujundamise ja jubedate kirjatüüpide osas ei saa endiselt keegi Fantaasia vastu. Igava kujundusega hea raamat on ikka parem kui selline hea raamat, mida käsi kuidagi ei tõuse ostma, sest välimus on niivõrd jube. No ei suuda selliseid asju endale püsivalt koju viia.

    P.S. “Muusika ja vaikuse” autor on Rose Tremain.

  3. Posted by sulepuru on 5 aprill 2010 at 13:09

    Vastus Hermitile
    “Ülimalt tänuväärne, et keegi kusagil viimaks ka põhjamaalastele tähelepanu osutab”
    Eks see tähelepanu käib kuidagi hooti. Praegu tundub, et Oksaneni tuules läheb soome kirjandusel Eestis päris hästi.
    Põhjala kirjanduse tutvustamisele eesti keeles on pühendunud ka kirjastus NyNorden.

    Vastus Ffjle
    Tänan vigade paranduse eest!
    Tiina

  4. […] raamatust ükskord kordustrükk välja antakse, sobib see minu meelest suurepäraselt “Põhjamaade romaani” […]

  5. […] ilmus Eesti Raamatu “Põhjamaade romaani” sarjas. Sellest sarjast olen ma varem siin blogis kirjutanud. Et mitte end korrata, siis uuemad sarjas ilmunud raamatud on sedakorda esimeste lausete […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s