Helga Nõu

 “Helga Nõu teema- ja vormiuuenduslikus, psühholoogiliselt täpses proosas
on oluline juhuslikkuse,
tõelisuse piiride ja pagulaste identiteediprobleemide vaatlus.
Ta emotsionaalselt pingestatud teosed kasutavad kompositsioonis eri vaatepunkte
ja stiililaade filmilikus käsitluses.”
(Mart Orav)

helganouHelga Nõu (neiuna Raukas) sündis 22. septembril 1934 Tartus metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Pere elas Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus ning põgenes Rootsi septembris 1944. Alates 1957. aastast on Helga Nõu kodu Uppsalas, 2000. aastast peale veedab ta osa aastast ka Tallinna kodus.

Helga Nõu õppis 1955-1957 Stockholmis seminaris, lõpetas selle keskastme algkooliõpetaja kutsega ja töötas erinevates koolides õpetajana kuni 2000. aastani.

Õpetamise, kirjutamise ja maalimise kõrvalt on Helga Nõu kogu oma elu osalenud mitmesuguste seltside, näiteks Välismaise Eesti Kirjanike Liidu, Eesti PEN klubi ja Uppsala Eesti Seltsi töös, sealhulgas ka juhatustes.

Rootsi Kirjanike Liidu liige 1977-1997.
Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1992. aastast.
Eesti Kirjanduse Seltsi liige alates 2000. aastast.

Auhindu:
Eesti Kultuuri Koondise auhind 1968
Lauri nim. noorsookirjanduse auhind 1983
Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind 1983
Autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

Abielus kirjanik Enn Nõuga alates 29.12.1957.
Kolm last: Laine Strömgren (s. Nõu, 1960), Heino Nõu (1961) ja Liia Nõu (1965) ning 6 lapselast.

Esikromaan “Kass sööb rohtu” (Lund 1965, 2. tr Tln 1991) kujutab Rootsi eesti üliõpilaste ebakindlusest ja pagulaste vanema põlvkonna sentimentaal-fanaatilise eestluse mõjust lähtunud identiteedi kriisi, romaan kutsus esile konservatiivse lugejaskonna eitavaid hinnanguid.noukordkolmapaeval

Romaanilise kompositsiooniga novellikogu “Kord kolmapäeval” (Lund 1967, 2. tr Tln 1993) keskmes on suurlinlikus üksinduses ja akommunikatiivsuses enda ja ümbrusega konfliktsete inimeste närvlevad, osalt alateadvuslikud unistused ja kujutlused.

Kaks väiksematele lastele mõeldud raamatut “Oi, oi, oi – mis juhtus?” (Lund 1967) ja noorema kooliea kriminaaljutt “Ruuduline röövel” (Lund 1965, 2. tr Tln 1990) paistavad silma elava fabuleerimise poolest, eriti viimane, mis põhineb lapse ettekujutusel röövlist ja selle jälitamisest ning on samal ajal kriminaalromaani paroodia.

Romaanis “Tiiger, tiiger” (Lund 1969, 2. tr Tln 1990) on lähimineviku mälestusist, usaldamatusele ja kahtlustele tuginevast süsteemist tulenevad hirmud ja teod määravaks pagulaseestlaste kahe generatsiooni suhetele.  Teos pälvis
Henrik Visnapuu nimelise Eesti Kirjandusliku Fondi auhinna 1971.a

Probleemromaan “Paha poiss” (Lund 1973, 2. tr Tln 1990) vaagib abordist lähtudes elu erinevatele hävitamisviisidele antavaid moraalseid hinnanguid ning inimese vaba tahte avaldumise ja vastutuse võimalikkust.

Kodumaalt põgenemise motiiv võimendub allegoorilises näidendis “Põgenejad“ (Mana 1978-1979), mis pälvis väliseesti näidendivõistlusel Eestis 1990.a Virumaa Fondi ja Rakvere Teatri auhinna.noupeasuu

Teismeliste vaatekohalt kirjutatud noorsooromaan “Pea suu!” (Stockholm 1983, 2. tr Tln 1994) kirjeldab ühe klassi õpilaste heitlusi üleminekul laste maailmast täiskasvanute hulka. Teos pälvis Eesti Kultuurifondi juures Ühendriikides tegutseva Lauri nimelise noorsookirjanduse auhindamise fondi auhinna 1983. a

Õpikutes “Uus lugemik 1” (Stockholm 1983) ja “Uus lugemik 2” (Stockholm 1990) seotakse osavalt ajalugu ja kaasaeg. Juba raamatute kaanepildid ja illustratsioonid, mis pärinevad samuti Helga Nõult (2. osas ka tütar Lainelt), on selles suhtes iseloomulikud.

Spiooniromaanina kirjutatud “Inimvaresed” (Stockholm 1993, 2. tr Tln 1994) uurib selgeks rääkimata minevikust tekkivat jälitamishirmu ning osutab sellest vabanemise võimalustele.

“Estonia” katastroofist ajendatud romaan “Hundi silmas” (Tartu 1999) on üles ehitatud libahundi motiivile ja jälgib paguluses üles kasvanud eestlanna identiteedi otsinguid, trotslikku kohanematust heaoluühiskonnaga ning põlvkondadevahelisi konflikte. Ajaliselt ulatub teos tagasivaadetest põgenikelaagrisse kuni Eesti vabanemiseni. Romaani kollaažlikku kompositsiooni kannab kirjanduslike vihjete läbipõimitus ning põhjuslikkuse ja saatuslikkuse ahel.

“Tõmba uttu!” (Tallinn 2001) keskendub eesti koolilaste külaskäigule Rootsi sõpruskooli, peale teismeliste tegelaste tundeelu käsitletakse ka sajandivahetuse Eesti noorte tõsiseid probleeme nagu narkomaania ja vanemate töötus. Jutustus on põnev ja optimistlik.

“Kuues sõrm” (Tallinn 2003) on lugu teekonnast, mille jooksul peategelane elab läbi rea ohtlikke olukordi ja hakkab seejärel teisi inimesi ja oma varasemaid hoiakuid teistmoodi nägema või ümber hindama. Raamatu tegevus toimub mitmel tasandil ja tegelased ei satu ainult maapealse kurjuse küüsi, vaid sekkuvat näib ka ülemeeleline kurjus.nouoodlastudrebasele

“Ood lastud rebasele” (Tallinn 2006) vastandab ateistlikku ja religioosset lähenemist elule. Seal põimub sümboolne igapäevasega ja näiliselt harilik elu lõikub imepäraste sündmustega. Piiblit tundmata võib nii mõnigi raamatus kasutamist leidnud motiiv arusaamatuks jääda. Kirjutamisstiil on lihtne ja reportaažlik.

“Peaaegu geenius ehk Schrödingeri kassi otsimas” (Tartu 2008) on ühtaegu austav kummardus igihaljale Lutsule, intertekstuaalne mäng ja kurb-naljakas noore inimese kasvamise lugu. Lutsult laenatud on siiski vaid mõned situatsioonid, mõned üldinimlikud karakterid: Arno, Teele, Toots. Romaan on hästi jälgitava tegevusega, mänguline ja arusaadava, kuid mitte pealetükkiva sõnumiga: usu oma silmi, kahtle, mõtle ning armasta inimesi vaatamata nende puudustele.

Noorteromaani “Appi!” (Tartu 2008) teksti on põimitud nii teaduslikke uurimistulemusi kui fantastikat, noorte hingeelu on käsitletud veenvalt, intiimsuhteid skandinaavialiku avameelsuse ja otsekohesusega. Süžee on põnev ja seikluslik, ehk saab appi hüüdmist väärivat liigagi palju. Sotsiaal-pedagoogiline rõhuasetus on läbinähtav.nouelutaisullatusi

Helga Nõu uusim teos  “Elu täis üllatusi : Helga Nõu 75: maale ja mõtteid 1956-2009 : segiläbi, nagu mõtted ikka tulevad” (Tartu 2009) on kaunis raamat, mille pealkiri ütleb kõik selle kohta, mis “sealt seest leida on”.

Helga Nõu teema- ja vormiuuenduslikus, psühholoogiliselt täpses proosas on oluline juhuslikkuse, tõelisuse piiride ja pagulaste identiteediprobleemide vaatlus.

Helga Nõu on tõlkinud eesti keelde Astrid Lindgreni lasteraamatud “Vaata, Madicken, lund sajab!“ (Stockholm 1984), “Kui väike Ida tahtis teha vempu“ ja “Mina tahan ka koolis käia“ (Stockholm 1985) ning Kerstin Thorvalli raamatu “Õhtujutud Andresest, varsti 4“  (Stockholm 1985) ja rootsi keelde oma isa Aleksander Raukase mälestused “Reisimärkmeid ühe ränduri elust” (“Reseanteckningar ur en vandringsmans liv“) ning oma novelle. Helga Nõu loomingut on veel tõlgitud soome, läti ja vene keelde.

Helga Nõu on kirjutanud sadu artikleid nii rootsi kui eesti ajakirjandusele ning esinenud paljudel kohtumistel lugejatega mõlemas riigis.

Helga Nõu on joonistanud kõigi enda ja Enn Nõu raamatute kaaneillustratsioonid, välja arvatud Enn Nõu “Koeratapja“, ning illustreerinud oma lasteraamatud. “Pea suu!“ ja “Uus lugemik 2“ on illustreeritud koos tütre Lainega. Helga Nõu on esinenud paljudel maalinäitustel, neist regulaarselt kolme-nelja maaliga kunstinäitusel Gottsunda “Vårsalong“ alates 1989. aastast. Personaalnäitused Tartu Linnaraamatukogus, Tartu Ülikooli Raamatukogus, Põlva Keskraamatukogus, Läänemaa Keskraamatukogus 1999 ja Rakvere teatris 1999-2000.

Kaja Kleimann

Kasutatud on Mart Orava, Reet Krusteni, Rutt Hinrikuse, Kärt Hellerma ja Elo Lindsalu kirjutatut.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: