Aleksandra Marinina

Prima Vista üheks peakülaliseks sel aastal oli vene krimikirjanik Aleksandra Marinina. Kui ajakirjanik esitas raamatukogutöötajatele küsimuse, et miks siis ikkagi võiks või peaks Marininat lugema, siis sai ta järgmised vastused:

Viis-kümme aastat tagasi ei olnud vene kirjanduse tõlkeid eesti keelde just kuigi palju. Aga slaavi kirjanduses on midagi sellist, mida eestlased on õppinud armastama ja kui üle hulga aja tõlgiti Marininat, siis sai huviga lugema hakatud.marininaetturid

Marinina suurim pluss on põnev süžee. Lugu on korralikult läbi mõeldud ja kõik vajalikud niidiotsad on sisse kirjutatud, nii et kaasa mõeldes on võimalik aimata kurikaela. Samas ei ole vihjed nii ilmselged, et asi igavaks läheks.

Marininal on hästi väljatöötatud karakterid. Marinina mängib hästi arhetüüpide ja stereotüüpidega, lastes parasjagu tüüpe ära tunda ja lisades juurde midagi uut. Marina raamatute puhul tekib seriaaliefekt: kangelased saavad armsaks ja tahaks nende kohta edasi lugeda. Siit ka soovitus: Marininat võiks lugeda kirjutamise järjekorras.

Marinina oskab kirjutada krimisid nii, et need mõjuvad emotsioonidele ja panevad kaasa elama. Raamatu taga saab tunda hirmu, viha, kaastunnet, rõõmu, pettumust, hämmingut.

Üks lisaväärtus Marinina krimkade puhul on reaalsusetunne. Ühelt poolt teadmine, et ta ise on selles süsteemis töötanud, lisab lugudele usutavust, teisalt see kogemus ei lase autoril sisse kirjutada ilmselgeid apsakaid.

Ja veel. Krimikirjandus ei saa kuidagi mööda minna ümbritseva ühiskonna kirjeldamisest või vähemalt sellele viitamisest. Venemaal toimuvat on kuidagi suhteliselt lihtne Marinina kirjutatu põhjal ette kujutada. Kui tõene see ettekujutus on, on muidugi iseasi…

Tiina Sulg

***

Olen lugenud peaaegu kõiki eesti keelde tõlgitud Marinina raamatuid ja suurem osa neist on mulle ka väga meeldinud. Põhjuseks on usutavad karakterid ja olustik.marininastiilimeister

Kõigepealt on muidugi väga sümpaatne Marinina raamatute peategelane Anastassia Kamenskaja, kes on tark, arukas ja südametunnistusega inimene, samas pole temast tehtud ideaalkuju, vaid tal on oma inimlikud nõrkused ja puudused.

Väga sümpaatseid karaktereid on ka teda ümbritsevate kolleegide hulgas ja ka kõik kurjategijad pole viimseni närukaelad. Marinina raamatute puhul on positiivne seegi, et nad ei ole ühetaolised. Olen kohanud ka mõnda suhteliselt ebausutavat süžeed, eitamata samas loo põnevust. Ja näiteks kolmeosalise «See, kes teab» saab lugeda peaaegu lõpuni, enne kui üldse kriminaalsusega suuremat pistmist tuleb. Tal on ka lugusid, mis on liiga jubedad.

Kaja Kleimann

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: