Birk Rohelend “Enesetapjad”

enesetapjad

Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud parima noorsooromaani võistlusel 1.-2. kohta jaganud Birk Rohelennu raamat «Enesetapjad» suutis mind mitme kandi pealt üllatada.

Lühiülevaade märksõnade kaupa:

· Autorist: Vaata Birk Rohelennu kodulehekülge
· Eelnev looming: Autor on arenemisvõimeline. Esimese katse, lühikese ja lohiseva ja pigem kaustikukatsetusena mõjuva “Mina, Mortimer” põhjal poleks osanud arvatagi. Nüüd paistab, et tulevikus tuleks Rohelennu tegemistel pilk peal hoida.
· Idee: Filosofeerimiskatseid ja targutusi raamatusse jagub, aga minu jaoks oli oluline mõte, et igaühel tuleb oma maailmavalu ise läbi põdeda ning on ka teisi lahendusi, peale selle, et kivi kotti, kott selga ja Emajõkke.
· Karakterid: Olemas. Küll visandlikud, kuid neis on hoogu ja tabavust.
· Kohakesksus: Ülikoolilinn jõe ääres. Nii mõnedki Tartule iseloomulikud kohad ja tunded on vihjetest aimatavad.
· Kriitika: Maris Meiesaare artikkel “Noorteromaani tegelaste maailm on lohutu” . Eriti sobis mulle lõik artikli kommentaaridest: “kurvameelsus võib olla täpselt sama nürimeelne kui positiivsus. ja vastupidi loomulikult ka. mõlemad võivad olla ka loomingulised, arendavad ja edasiviivad jõud. oleneb inimesest.”
· Kummastav tõik: Hoolimata autori noorusest annab raamat pildi juba kadunud maailmast. Muigamisi võib öelda, et tekitas nostalgiahoo nooruselolluste ja suitsust siniste kohvikute järgi.
· Meeleolu: Masendav. Kõik inimesed on nii üksi, nii üksi ja nii katki, nii katki. Aga. Kuna inimesed on katki erinevalt, siis leidub ka lootuskiiri kõige erinevamatest kohtadest. Ja see on julgustav.
· Omapärane nüanss: Kunstil ja kunstist saadud elamustel on raamatus küllalt oluline roll.
· Puudused: Liialdused ja lihtsustused. Siia raamatusse nad tegelikult sobivad, niiet puudusi nagu polekski.
· Stiil: Kõike muud, aga doriskarevalikku ilukõnelisust poleks ma küll osanud oodata. Sõnade valik on kaalutletud ja pisut barokne keelekasutus tekitab kohati luulelugemise tunde. Eraldi kiidusõnad lähevad autorile selle eest, et ta ei pea vajalikuks kõike läbi nämmutada ja lahti seletada, vaid vihjete ja poolütlemiste kaudu on jäetud ruumi ka endale mõtlemiseks. (Siit tuleneb muidugi oht, et lugeja mõtleb hoopis midagi muud kui autor, aga eks sellega tuleb autoril leppida.)
· Tegevustik: Tarantinolikult segipaisatud. Kuigi suur osa olulistest sündmustest toimub nö lava taga, säilib pinge lõpuni.
· Üldiselt: Soovitan.

Tiina Sulg

Advertisements

One response to this post.

  1. Tere, Tiina! Tahtsin isiklikult tänada toreda ülevaate eest. Siin oli minugi jaoks huvitavaid ja üllatavaid tähelepanekuid :)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: