Videvik ja vampiirid

Kuna Stephenie Meyeri (s. 1973)  vampiiriromaanid “Videvik” (Twilight, Pegasus, 2008), millest Triin Võsoberg kirjutas pikemalt siin, “Noorkuu” (New Moon, Pegasus, 2008), „Päikesevarjutus“ (Eclipse, Pegasus lubab tõlget 2009 suvel) ja “Koidukuma” (Breaking Dawn, tõenäoliselt eestikeelsena ilmub 2009. a.  jõuludeks), on osutunud ülipopulaarseteks, siis jäin üksõhtu riiulite ette seisma ja otsima, et kas eesti keeles on veel vampiirikaid, mida lugeda võiks. Ja leidsingi. Üle ootuste palju.

Alustama peaks ikkagi ajaloost. Ja siin on olulised kaks nime: Joseph Sheridan le Fanu (1814-1873) ja tema 1871.-1872 järjejutuna ilmunud jutustus “Carmilla” (kogumikus ”Sünged varjud 2. Saatana teener” .- Fantaasia, 2004) ning Bram Stoker (1847– 1912) ja tema 1897. aastal ilmunud romaan “Dracula”, mida eesti keeles on lausa 2,75 trükki (Eesti Päevaleht, 2007; Kupar, 1993; ainult esimene osa  Koolibri, 1993 ning ümberjutustusena lastele Ersen, 1997). Huvitav on lugude saatus. “Carmilla” on jäänud rohkem kirjandusgurmaanide nakitseda, “Dracula” on aga leidnud lisaks suurele lugemusele veel ümber- ja ülekirjutamist ning mitmeid taaskehastamisi teatrilaval, kinolinal, teles.

dracula

Edasisest suurest hulgast inglise keeles ilmunust on Eestis suuremat tähelepanu pälvinud Anne Rice (s. 1941) “Intervjuu vampiiriga”, mida on ilmunud 2 trükki  (Eesti Päevaleht, 2008 ja Varrak, 1995) ja mis tänu kunagisele menufilmile pikemat tutvustamist ei vaja.

Rikkalikult illustreerituna ning kaunilt kujundatuna on välja antud Mary Jane Knighti “Vampiir : dr. Cornelius Van Helsingi hirmuäratav kadunud päevik” (Pegasus, 2008), mis põhimõtteliselt on lühendatud variant “Draculast”.

Omamoodi karm lähenemine vampirismile on Sergei Lukjanenkol raamatus ”Öine vahtkond” (Varrak, 2008), mis pole küll puhtalt vampiirikas, kuid kõrvaltegelastena ilmestavad vampiirid Lukjanenko loodud maailma päris hästi.

Mitmesugustest vapiiriromaanide paroodiatest tõuseb esile Terry Pratchett (s. 1948), kelle loodud Kettamailmas vilksatavad vampiirid siin-seal, kõige enam on neist juttu romaanis “Carpe jugulum” (Varrak, 2006), aga minu jaoks Pratchetti meeldejäävaim kirjeldus vampiirist on romaanis “Nõiad võõrsil” (Varrak, 2003). Robert Asprin (1946-2008) esitab oma nägemuse vampiiridest romaanis “Müüt ja kadunud kaaslased” (Festart, 2004) ning Robert Lorry raamatus “Dracula tegutseb jälle” (Kupar, 1995).

Ja veel leidsin ma, et arvustuste järgi peaks Elizabeth Kostova “Ajaloolane”, Robert Swindellsi “Tuba nr. 13” ja Nora Robertsi triloogia “Morrigani rist”, “Jumalate tants” ja “Vaikuse org” ka mingit külge pidi vampiirikad olema, aga selle väite tõesust ma ise kontrollinud ei ole (ja karta on, et ei kontrolli ka).

Vampiirijuttudest on eesti keeled tõlgitud:  Molly Brown “Pimeduse agendid” (kogumikus Brown, M. Valel ajal .- Salasõna, 2004);  Robert E. Howard (1906-1936) “Hauakambri õudus” (kogumikus Howard, R.E. Aed täis hirmu .- Fantaasia, 2003) ja “Surnukünkad” (kogumikus Howard, R.E. Solomon Kane`i lood .- Fantaasia, 2008);  Stephen King (s. 1947) “Eluuria väikesed õed” (kogumikus King, S. Kõik on mõeldav: 14 sünget lugu .- Pegasus, 2003, 2005);  John William Polidori (1795-1821) “Vampiir” (Algernon .-  2006; detsember);  Karl Hans Strobl “Hauakabel Pere Lachaise`i kalmistul” (Mardus .- 1993, nr.2).

Ka eestlased on vampiirijutte kirjutanud. Romaani mõõtu annavad välja Juhan Paju (1939-2003) “Hõõguv rist” (Eesti Raamat, 1997) ja “Sankt-Peterburgi viirastused” (Hara, 1993) ning Mati Undi (1944-2005) “Doonori meelespea” (Kupar, 1990). Pikem jutustus on Leelo Tungla (s.1937) paroodia “Vampiir ja pioneer” (Koolibri, 1993). Lühematest juttudest saab nimekirja: Veiko Belials (s. 1966) “Kuni arv pole täis” (Mardus .- 1995,nr.1 ; Eesti ulme antoloogia .- Varrak, 2002) ja “Lunastaja” (kogumikus Belials, V. Helesiniste Liivade laul .- Fantaasia, 2002); Indrek Hargla (s. 1970) “Kindel linn” (Algernon .- 1999, august ; kogumikus  Hargla, I. Pan Grpowski üheksa juhtumit .- Kuldsulg, 2001), “Obernoni Apokrüüf” (Mardus .- 2000,nr.2 ; kogumikus Hargla, I. Nad tulevad täna öösel! .- Kuldsulg, 2000), “Sild üle vaevavete” (Algernon.- 2000, juuli ; kogumikus Hargla, I. Nad tulevad täna öösel! .- Kuldsulg 2000) ja “Vlad” (kogumikus Täheaeg 2: Doominosillad .- Fantaasia, 2003); Karen Orlau (s. 1975) “Kohtumine Emaga” (Algernon .- 1999, august), “Mängureeglid” (Algernon .- 1999, jaanuar ; kogumikus Orlau, K. Sealtmaalt .- Salasõna, 2002) ja “Vamp ja vaskraha” (Mardus .- 1999,nr.1); Maria Perner (s. 1982) “Luba surra” (Algernon .- 2001, jaanuar); Leo Sinilaid (s. 1935) “Aktsiaselts “Vampiirid”” (kogumikus  Sinilaid, L. Põrguorhideed .- Eesti Raamat, 1991) ning Vale-Dmitri “Dracula viimane eine” (Algernon .- 1999, detsember). Siinkohal tänu Ulmekirjanduse Baasile, kus saab mälu värskendada, uut infot hankida ning huvi korral pikemaid kommentaare lugeda.

Enim on mulle eesti lugudest meeldinud ja meelde jäänud Indrek Hargla “Vlad”, Veiko Belialsi “Lunastaja” ning Karen Orlau “Mängureeglid”.

 

Niisiis. Lugemist jagub. Mitte just aastateks, kuid mõned nädalad täidab puhtalt vampiirikatega ära küll. Ja mida öelda vampiiridest kokkuvõtteks? Elavad surnud, kes vajavad verd (ei pruugi olla inimveri), väldivad päikesevalgust, on ebaloomulikut kiired, näevad lausa dekoratiivselt head välja ja neid on pagana raske tappa. Aga üle lävepaku ilma kutsumata ei kõnni. Vastavalt kultuuriruumile võivad (aga ei pruugi) tunda ülemäärast kiindumust kodumaa mulla, kirstude ja mustade keepide vastu, mõjutada ilma ja inimesi, ilmutada äärmist vastumeelsust peeglite, küüslaugu, ristide, hõbeesemete, voolava vee ning haava- ja/või pihlakakapuust vaiade vastu. Lisaks võivad mõned soovi korral transformeeruda nahkhiireks. Suhted libahuntidega: pingelised. Suhted inimestega: segased. Ja nii mitmedki kirjanikud ei suuda inimeste ja vampiiride suhet kirjeldades hoiduda lausest “Toiduga ei mängita!”

Etteantud reegleid arvestades ja omaltpoolt ootamatuid nurki sisse lükkides kirjutatakse üha uusi ja uusi vampiirijutte. Ja tänulikku publikut paistab jätkuvat. Mis siis ikka. Järgmise korrani videvikus…

Tiina Sulg

Pilt on pärit aadressilt http://ils.unc.edu/dpr/path/horrorfilms/dracula.jpg

Lisatud 5. nov. 2009

See aasta on vampiirikateriiulile ka täiendust toonud. Marion Andra “Algolagnia” (Fantaasia, 2009) on vaade kaasaegsetele vampiiridele läbi ohvri silmade, George R. R. Martini (s. 1948) “Fevre’i unelmas” (Varrak, 2009) klaarivad vampiirid omavahelisi arveid 19. saj. Mississippil ja G. Zotovi kivirähklikus romaanis “Mõrvad põrgus” (Eesti Päevaleht, 2009) on vampiirile antud kõrvaltegelase roll.

T. S.

Lisatud 13. dets. 2010

Vampiirikatele mõeldud riiulid saavad hooga täidetud.

Kõigepealt järjed varemolnutele: Darren Shani järg raamatule “Cirque du Freak” (Tiritamm, 2007) “Vampiiri käealune” (Tiritamm, 2009), Sergei Lukjanenko “Öisele vahtkonna”  järg “Päevane vahtkond” (Varrak, 2010) ja Stephenie Meyeri “Bree Tanneri lühike teine elu” (Pegasus, 2010), mis on lühike lugu noorest vampiirist, kes esines kõrvaltegelasena romaanis “Päikesevarjutus” (Pegasus, 2009). Stephen Kingi sarjas “Tume torn” (“Laskur” (Pegasus, 2006), “Kolm saatusekaarti” (Pegasus, 2007), “Ahermaad” (Pegasus, 2007), “Võlur ja klaas” (Pegasus, 2007), “Calla hundid” (Pegasus, 2008), “Susannah’ laul” (Pegasus, 2009), “Tume torn” (Pegasus, 2010)) on taustajõuna olemas ka vampiirid.

Uute sarjadena on ilmunud Guillermo del Toro ja Chuck Hogani triloogiast on esimene osa “Tõbi” (Tänapäev, 2010) ja teine osa “Allakäik” (Tänapäev, 2010). Sedakorda möllavad ringi vampiirizombid (pisut sarnased Robert Rodrigueze filmist “From Dusk till Dawn”).

Richelle Meadi “Vampiiride akadeemia” sari on järjekordne vampiirinoortekas küllalt huvitavate karakteritega slaaviliku kallakuga omamütoloogiat loov triloogia (esimene osa “Vampiiride akadeemia. 1” (Ersen, 2010), teine osa “Vampiiride akadeemia 2. Külmavõetud” (Ersen, 2010)). J. L. Smithi “Vampiiripäevikud. Äratus” (Varrak, 2010) on väidetavalt populaasrse samanimelise seriaali aluseks olev väga tibiliku armukolmnurga sarja avalugu. Jennifer Armintrout’ “Veresidemete” sarjast (“Ümbersünd” (Ersen 2010), “Kurjuse küüsis” (Ersen, 2010), “Põrmust oled sa võetud” (Ersen, 2010), “Kõigi hingede öö” (Ersen, 2010)) lugesin läbi vaid esimese osa ja minu hinnangul on tegemist lobedalt kirjapandud saastaga. Jelena Ussatšova “Videviku”-kloonist “Iha” (Ersen, 2010) kirjutasin pikemalt siin. Ema ja tütre P. C. ja Kristin Casti sarja “Öö koda” esimene raamat “Märgitud” (Pegasus, 2010) kirjeldab vampiirinternaatkooli. Lugesin seda sarja inglise keeles ja hoolimata tohutust naiivsusest ja lihtsast keelekasutusest miski mulle ses meeldis (tõenäoliselt aeg-ajalt vilksatav tšerokii taust).

Alexis Morgani “Vampiiri kättemaks” (Ersen, 2010) ja Livia Reasoneri “Vampiiriafäär” (Ersen, 2010) ilmusid väikseformaadilises sarjas “Nokturn”. Samatüübilistest jäi mul varem kahe silma vahele sarjas “Virvatuluke” ilmunud Leslie Scotti “Vampiiri poolt röövitud” (Odamees, 2002). Lugenud pole, seega arvamust ei avalda.

Veel paar verivärsket raamatut, mida ma pole näinud, aga mida ma usutavasti loen: John Ajvide Lindqvisti “Lase sisse see õige” (Varrak, 2010), mis tekitab uudishimu juba ainuüksi Rootsi päritoluga, ja Charlaine Harrise “Surnud, kuni jõuab öö” (Kirjastuskeskus, 2010). Charlaine Harrisest on Krõõt Kaljusto-Munck kirjutanud siin ja siin.

Ja lõpetuseks üks kodumaine unustatud näidend: Joh. Ilvese “Vampiir: 2-vaatuseline lavastus inimsoo suurimast vaenlasest” (Sõnavara, 1926).

T. S.

Lisatud 14. dets. 2012

Paari aastaga on tulnud rodu uusi vampiiriraamatuid.

Alustan jälle järgedest. Ilmus Guillermo del Toro ja Chuck Hogani triloogia kolmas osa “Igavene öö” (Tänapäev, 2012), Richelle Meadi “Vampiiride akadeemia 3. Varju suudlus”, P. C.  ja Kristin Casti “Öö koja” sarjast ilmusid 2. osa “Reedetud” (Pegasus, 2012) ja 3. osa “Väljavalitud” (Pegasus, 2012), Charlaine Harrise Sookie Stackhouse’i lugudest tuli jätkuks “Ebasurnud Dallases” (Kirjastuskeskus, 2011). Lisa on saanud ka L. J. Smithi “Vampiiripäevikud”: “Stefani päevikud: Juured” (Varrak, 2011), “Vampiiripäevikud: Võitlus” (Varrak, 2011), “Vampiiripäevikud: Taaskohtumine” (Varrak, 2012). Nägin vahepeal ka paari osa seriaalist ja raamatu menu muutus mõistevamaks – kui seriaalist õhustik ja kirjeldused kätte saada, siis võib ju lihtsalt tegevust üle lugeda küll. Ja et Videviku-saaga tasapisi erinevates vormides edasi läheb, näitab Young Kimi graafilise romaani “Videvik” (Pegasus, 2010) esimese osa ilmumine.

Edasi tuleb rääkida uute sarjade algustest. Lili St. Crow raamatust „Veidrad inglid” (Pegasus, 2012) kirjutas Triin Võsoberg pikemalt siin. Justin Cronini “Teekond” (Varrak, 2011) on enamasti liigitatud noortekirjanduse alla, kuigi minu meelest ei tähenda lapspeategelane alati noorsookirjandust. Suzanne McLeodi raamatus “Vere magus lõhn” (Varrak, 2011) on lisaks vampiiridele tegevuses suur hulk erinevaid mütoloogilisi elukaid, põhiliselt küll äratuntavalt Briti saartelt pärit, aga ka muid. Raamat mulle päris meeldis ja selle järge tahaks täitsa lugeda. Seevastu  Meagan Hatfieldi “Vampiiri varju” (Ersen, 2011) lugesin kümmekond lehekülge ja lõpetasin teadmisega, et  lugemisväärseks osutusid vaid tegelaste nimed ja sidesõnad. Deborah Harknessi “Nõidade avastus” (Pilgrim, 2011) on mul lugemata, aga inimene, kelle arvamust ma usaldan, väitis, et kannatab lugeda küll. Andrzej Sapkowski “Viimases soovist” (Tiritamm, 2011) kirjutas Kaja Kleimann pikemalt siin.

On ka mõned raamatud, mis ei kuulu kuhugi sarja. Jutukogus “Põrgulikud lõpuõhtud” (Pegasus, 2012) peaks ka mõni vampiirilugu olema, aga pole veel raamatut näinud ja ei oska täpsemalt öelda. John Ajvide Lindqvisti “Lase sisse see õige” (Varrak, 2010) oli õõvastav, aga hea lugemine. Selles raamatus oli midagi sellist, mida on Põhjamaade krimikirjanduses (Larsson, Mankell) – näilise meelelahutuskirjanduse abil lahatakse sügavamaid sotsiaalseid probleeme. Nikolai Gogoli “Vii” (A. Sepp, 1885; Eesti Raamat, 1987) on üsna hämar, aga mulle tundub, et Gogoli kodukandi vampiirikäsitlustega seondub see lugu küll. Ja ma ei suuda uskuda, et ma vampiiriraamatutest mõeldes suutsin raamatu, mida on ikka oktoobrikuiti hea üle lugeda, Roger Zelazny “Üksildase oktoobriöö” (Varrak, 2001), ära unustada…

Omamaistest vampiirijuttudest jäid silma Maniakkide Tänava jutud “Võõra laip” (autorikogus “Euromant” .- Fantaasia, 2011) ja “Ajudega töötajad” (“Täheaeg 9: joosta oma varjueest” .- Fantaasia, 2011), mis on sama teema erinevad töötlused, Leila Taela “Roxanne” (“Täheaeg 10. Juubeliväljaanne” .- Fantaasia, 1012), mis kahjuks ei üllatanud millegagi, ja Indrek Hargla pikem jutustus või lühiromaan “Suudlevad vampiirid” (kogumikus “Suudlevad vampiirid” .- Fantaasia, 2011), mis oli päris hea ja ootamatu lugemine. Ei juhtu just tihti, et ma lugemisega meelega venitaksin, et hea lugu liiga ruttu otsa ei saaks. Varasemast jäi kahe silma vahele Siim Veskimehe “Poolel teel” (Varrak, 2007), kus kõrval-kõrvaltegelasena ka vampiir ringi lippab.

Vampiiriraamatud pildijooksu ja muusikaga:

T. S.

Täiendatud 21.12.2012

Vampiiridest on aeg-ajalt juttu ka mujal, kui ilukirjanduses.

Päris hea raamat, mis võtab kokku vampiirimüüdid, isikud, kellele on vampiirindust süüks pandud, vampiiride ilukirjandusliku käsitluse, on Wayne Bartletti ja Flavia Idriceanu “Verelegendid. Vampiir ajaloos ja müüdis” (Olion, 2006). Muudes keeltes ilmunuist ja meie raamatukogus olemasolevaist tooks välja Matthew Bunsoni “The vampire encyclopedia” (Gramercy Books, 2000) ja Вадим Владимирович Деружинский “Книга вампиров” (Эксмо, 2008).

Vlad Tepesist saab lugeda Nigel Cawthorne raamatust “100 türanni: ajaloo õelamad despoodid ja diktaatorid” (Ersen, 2010) lk. 61–65, nahkhiirtest ja nende seostest vampiiridega on Eric Chaline raamatus “Viiskümmend looma, kes muutsid ajalugu” (Koolibri, 2012) lk. 174–177, krahv Dracula kirjanduslikuks lapiteki kujunemisest kirjutab Bernd Ingmar Gutberlet raamatus “Maailma ajaloo 50 levinumat müüti ja valet “ (Kunst, 2010) lk. 73-75. Joel Levy ilukirjandusega pikitud lühiülevaate vampiiridest leiab raamatust “Varjatud maailma looduslugu: valitud toimikuid Londoni Krüptozooloogia Ühingu arhiivist” (Varrak, 2001) lk. 208–213, Paul van Looni “Õuduste käsiraamatus” (Kunst, 1994)  on vampiiridest juttu lk. 9-29.

Põhjalikus filmiraamatus “1001 filmi, mida elu jooksul peab nägema” (Varrak, 2004) leidub ka kokkuvõtteid vampiirifilmidest, n. “Vampiirid” (1915), “Nosferatu” (1922), “Dracula” (1931), “Bram Stokeri Dracula” (1992). Filmi  “Videvik” fännide rõõmuks on ilmunud Catherine Hardwicke’i “Videvik . Režissööri märkmik: kuidas me Stephenie Meyeri romaani põhjal filmi tegime” (Pegasus, 2009). Vampiirifilmidest on kirjutatud päris palju artikleid ja arvustusi, esile tõstaksin Marianne Kõrveri artikli “Nimetu igatsuse suletud ring” (Muusa .- 2007, suvi .- Lk.62-64), mille lähtepunktiks on “Bram Stokeri Dracula”, ning Emil Tode “Vere sundus” (Magneet .- 1995, nr. 16 .- Lk. 22–23), mis lähtub “Intervjuust vampiiriga”.

Vampiiridest kinolinal ja telepurgis:

T. S.

Advertisements

6 kommentaari

  1. […] Hõissa, kõik vampiirikate sõbrad! Vampiiriromaane tuleb nagu Vändrast saelaudu! (Lühiülevaade eesti keeles ilmunud vampiirijuttudes asub siin.) […]

  2. […] noortele suunatud ulmekirjandusest, siis oli mul aluspõhjana olemas lohelugude nimestik ja vampiirijuttude ülevaade, aga nõiad-võlurid olid kokku kogumata. Siin nad siis on. Noortekirjanduse piire on küll raske […]

  3. […] Filmi aluseks on peamisekt Bram Stokeri “Dracula”, aga on elemente ka muudest õuduskirjanduse valdkonda kuuluvatest teostest. Jüri Talvet “Draculast”. Arvustusi nii “Dracula”, “Frankensteini” kui igasuguste libahundilugude kohta Ulmekirjanduse Baasist.  Lühiülevaade eestikeelsetest vampiirilugudest. […]

  4. Posted by raamatukoi on 15 jaanuar 2014 at 19:08

    Vere magus lõhn loetud meeldis soovitan ja ootan järge:-D

  5. […] Raamat ise ei vaja tutvustust, kel lugemata, lugegu, muudest eestikeelsetest vampiiriraamatutest saab mingi ülevaate siit. […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: