Seda, et väike Gordon Sumner murtud muusikat teeb, ütles talle tema vanaema, kui poiss pereprobleemidest rusutuna end tema vana klaveri abil välja elas. Nüüd on Sting maailmakuulus muusik ja visast teekonnast selleni ta käesolevas raamatus ka kirjutab. Ja hästi kirjutab. Need memuaarid on nauditavad ka lugejale, kes ei ole Stingi fänn (mina näiteks ei ole). 
Stiil on humoorikas, vahel nukker ning läbivalt aus ja eneseirooniline. Usun, et Sting võiks olla sama hästi edukas kirjanik kui muusik. Raamat algab eredamate lapsepõlvehetkede meenutamisega ja kulgeb edasi läbi autori pedagoogihariduse ja –töö, töötukassa järjekordade, ajutise modellitöö ja juhuslike esinemiste, peresuhete ja Londoni korteriuberike, kaotamata hetkekski sihti – saada tunnustatud muusikuks.
Kairi Mängel
Lugemissoovituse blog 
Posted by Liina on 21 november 2011 at 00:11
Nõustun täiesti. Lisan veel, et mulle väga meeldib Stingi keelekasutus ning tegemist on ka väga hea tõlkega raamatuga.
Posted by Neljapäeval, 15. detsembril kell 22.40 ETV-s “Hingesugulased” « Loe seda, mida Sa filmis ei näinud on 13 detsember 2011 at 18:35
[…] Stingi eluloost huvitujatele soovitaks “Murtud muusikat”, millest Kairi Mängel kirjutas siin. […]