Raili Sule “Armastades kodutut”

armastadeskodututSule, Raili – Armastades kodutut [romaan] – Ersen, 2006, 181 lk.
Eesti  proosadebütant Raili Sule on toonud lugejate ette proosateksti (romaani???) „Armastades kodutut”. Ajendatuna professionaalsest kirjandushuvist algupärandite vastu lugesin selle läbi. Loetu põhjal sõnastasin pealkirja ümber „Armastades joodikut ehk asotsiaalide argipäev Barbara Cartlandi moodi” Ja see ongi kõik, mida tahan selle raamatu kohta ütelda + mõned illustreerivad stiilinäited alljärgnevalt:
Lk.33 Ehkki mehed olid purjus ja ei valinud eriti sõnu, võisin siiski üldjoontes öelda, et seltskond oli küllalt lahe.
Lk.63 Viljandist ostsin ma tordi, võileivamaterjali ja meestele lohutuseks viina (mutt oligi oma rahakotirauad üsna lahkesti lahti teinud, eeldades muidugi, et ma kasutan pikaks reisiks ühistransporti)
Lk.77 Minu suhted vanematega olid olnud keerulised juba teismelisest peale. Mu isa (kuigi mu sõnavaras sellisel sõnal iialgi kohta polnud – ikka vanamees või känd vms) näitas end tol ajal eriti negatiivsest küljest….Minu parimaid sõbrannasid Kätlinit ja Inget ei sallinud ta silmaotsaski,
Lk.81 peategelane iseloomustab nendesamade sõbrannade kodu ja ennast nii: …päev algas seal tavaliselt juba varavalges liitrise salaviina muretsemisega…ehk pisut alatu küll, aga üks mu vähestest allesjäänud rõõmudest oli võõraste ja poolpurjus meeste ärakasutamine.
Lk.34 „Rainer, kallis! Ma lähen vaid selleks, et jälle tulla! Ma ei jäta sind kunagi maha, ma luban seda!” Märkasin tema helesinistes silmades pisaraid, haarasin ta kõhna keha oma käte vahele ja tundsin, kuidas poisi kuumavad huuled otsisid mu suud
Lk.46 „Kurat, seda tüüpi küll siia töllerdama vaja ei olnud! Ah pohhui, muliseb siis muliseb, küll ma Taneli paika panen…”
Märkus: mõlemad viimased laused on erinevad stiilinäited  peategelase suust – ilmne ebakõla keelekasutamises karakteri kujutamisel.
Raili Sule paigutaksin ühte ritta järgmiste autoritega: Lii Tanner (kirjutab sarnases stiilis prostituutide elust), Milvi Lembe („Neliteist valget liiliat”), Keith Aimre („Ilus Babyss”), Elme Väljaste oma arvukate naisteromaanidega.
Imestama pani, miks kirjastus „Ersen”, kelle leivanumbriks on ikka olnud vahel üsnagi keskmise tasemega tõlkekirjandus, sellist raamatut võttis avaldada. Kas lootuses, et asotsiaalid hakkavad seda lugema ja koos  Barbara Cartlandi fännidega laenavad hoolega raamatukogust ning tiksutavad Raili Sule autoritasule laenutussente juurde, et see ei peaks enam netis kergeusklikke ja heasüdamlikke kaaskodanike „pommima” . Ja kanäe imekest –  kõik meie raamatukogu eksemplarid ongi kenasti ringluses! Tuleb tõdeda, et „Ersen” ei pannudki puusse.
Huvitav lisainfo autori kohta, kust selgub, et materjali on kirjutaja ammutanud oma elust ja seiklustest.
Vt. ja loe http://www.toeta.ee/abi.php?fresh=1&poor=106

Ülli Tõnissoo

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: