Paul Pajos “Tappev tõsielusari ehk Projektijuhi nimi on surm”

Lugesin seda eelmisel aastal ilmunud raamatut juba mõni aeg tagasi. Kuna ta mul meelde on jäänud, siis  leidsin ilmselt sealt enda jaoks midagi ja julgen raamatut  teistelegi soovitada.
Pean teost žanrilt õudusulme-elementidega krimiks. Kuigi raamat ei esine ulmejuttude auhinna Stalker 2006.a nominentide nimistus, pean ma seda siiski pisut ulmeliseks. Pajos esineb selles nimistus oma teise raamatuga  – „Igipaha sekeldused Estomaanial”.

Tegelased on isikunimedeta  – Mõrvar, Kättemaksja, Kontorirott, Laekahoidja, Autojuht, Saatejuht, Poliitik, Tibi, Habemik, tehnikaspets (kõrvaltegelane, kes raamatu 2.osas nummerdatud 1-6.) Ainestikus on vihjeid reality-šõudele:  „Baar1” – punapäine kaunitar baaris ( arusaamatuks jäi, miks olid sisse toodud teosoofid?) ja hobusenaeruga naine; „Mamma Mia” seksikas saade seksika saatejuhiga.

Keel on hea – meenutab noorte ulme- ja õuduskirjanike keelt – piisavalt kaasaegne, noortepärane, kuid mitte üleropendav, kohati siiski ebaühtlane – tundub nagu oleks eri osad erinevate autorite poolt kirjutatud või siis on olnud autor neid kirja pannes väga erinevates meeleoludes.pajostappev

Idee – näidata tõsielusarjade inimvaenulikkust, mille eesmärgiks näikse olevat pakkuda vaatajale võimalikult palju verd ja pisaraid. Võrreldakse sarju gladiaatoritemängudega  – igati tabav võrdlus kui mõtelda viimase, äsjalõppenud sarja „Eesti otsib superstaari” eelvooru peale. Kas ikka on eetiline tuua saatesse lihtsameelseid ja võib-olla isegi vaimupuudega inimesi, et nendega rahvast lõbustada? On see vajalik selleks et vaatajal tekiks eneseupitamisefekt à la „mina küll nii loll ei oleks, et tahaks laulustaariks kui ei pea viisigi” ja parastada „mis nad sinna siis lähevad” teadmata midagi saates osalejate taustast. Kellegi enesest nõrgema üle naermine ei ole eetilise ühiskonna tunnus.

Raamatureklaam tutvustab teost nii:
„Kas teile on ka vahel tundunud, et te ei määra oma elu ise? Et kõik on justkui korra juba olnud. Et teie eest otsustab keegi teine. Keegi tegutseb teist kiiremini, kavalamalt ja halastamatumalt. Et te osaleksite nagu mingis male- või strateegiamängus, mille lõpp pole teie teha, aga võib-olla on ette teada. Keegi nagu mängiks teiega nagu kass hiirega, võmm suliga või suli võmmiga, madu konnaga, konn kärbsega. Või hoopis, et keegi teeb julmi katseid nagu pahad onud laborihiirtega. On teil olnud selline tunne? Kui mul pole ses suhtes õigus, võite mind üles otsida ja näpistada. Või esimesena kivi visata. Aga kui eksite, siis viskan tagasi suurema ja täpsemalt. Olgu, jutt eksles rajalt kõrvale. Tegelikult huvitas meid ju väljapääsmatu olukord, milles iga päev sipleme. Aga võib-olla osaleme enda teadmatagi mõnes mängus? Mingis sarjas? Tõsielusarjas? Kõik, mida ütleme, kõik, mida teeme ükskõik kus või ükskõik kellega, salvestatakse halastamatult. Selline elu kord juba on. Leppige sellega ja mängige kaasa. Pidage kinni reeglitest või tehke veidi sohki. Aga mängige kaasa selles tõsielusarjas, kuhu oleme kõik sattunud. Teist teed ei ole… Sellest mängust ei lahkuta! Vähemalt elavana mitte”

Linke:
Autorist, kes kuulub rahvusvahelisse krimikirjanike ühendusse AIEP
http://www.sirp.ee/2003/10.10.03/Uudis/uudis1-1.html
http://jmc.ou.edu/aiep/webdirectory.htm

Ülli Tõnissoo

Advertisements

One response to this post.

  1. […] sobimatu töö” 30.Darja Dontsova “Õhtusöök inimsööja juures” 31.Paul Pajos “Tappev tõsielusari ehk Projektijuhi nimi on surm” 32.Darja Dontsova “Keeruline juhtum” 33.Darja Dontsova […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: