Milvi Lembe “Eluvöödid”

Eestil on siis nüüd omamaine Barbara Cartland tekkimas!  Lugejad-cartlandfännid, küsige Milvi Lembe raamatuid.

See seitsmekümnendates eluaastates proua on avaldanud kirjastuse „Tänapäev” vahendusel oma teise kaasajateemalise „naisteka” –  romaani kummalise pealkirjaga „Eluvöödid”. Minu lugemismuljed on järgmised – algus mõjub tüütult, sest Barbara Cartlandi stiilis Tuhkatriinu–loo modifikatsiooni tekst kõlab ääretult ülepingutatult ilutsevalt. Edasisel lugemisel hakkab see aga oma grotesksusega juba nalja tegema, sest ilutsevasse teksti on sisse pikitud hulgi obstsöönsusi ning kõnekäändude  ja  mõtteterade käibeväljendeid (à la „vaesus on ausa meele õde”) – seda kõikide raamatukangelaste kõnesse sarnaselt, vaatamata nende vanusele, sotsiaalsele seisundile ja haridustasemele. Kui maalikunstnik kasutab portree maalimisel värve, valgust ja varje, siis kirjaniku põhivahend karakteri edasiandmiseks on autori poolt tegelase suhu pandud sõnad ning pähe pandud mõtted.

Väikseks mõistatuseks toon siin mõned tsitaadid, millega autor iseloomustab raamatu mina-tegelast nimega Üllas.

Lk. 19 õhkab vastabiellunud Üllas oma uue kodu köögis nii: „Kas ma pean kõigi nende mulle tundmatute kombainide ja aparaatidega süüa ka valmistama? Issand küll, millal ma nende käsitsemise selgeks saan?”

Lk. 26 Üllase mõtted oma alasti abikaasat nähes peale pulmareisilt koju tulekut: ”Lõpuks ta tuli, pestud ja õhetav, kuid – täiesti alasti! Keerasin punastades pilgu kõrvale, mul oli piinlik… Avasin silmad ja pöörasin ennast tema poole. On ikka vägev jurakas! Oh issand küll! Kas ma pean selle endasse vastu võtma… Oh jeerum!”

Lk.34 Autoripoolne „ filosoofia”: ”Jäime mõlemad süngete mõtete varju istuma. Elu on ikka paganama ülekohtune, ühed virelevad vaesuses, teised suplevad kullas. Saime oma kauaigatsetud kapitalismi! Ükski rikas, kes teab mis moel rikkaks saanud, ei märka vaesust enda ümber. Nemad on õnnelikud – kontod välismaa pankades, harva, kui kodumaad külastavad. Sedagi ainult selleks, et veel enam varandust kokku kraapida, kas siis ausal või ebaausal teel. Viimast ikka rohkem. Pankurid koorivad kliente, nii kuis oskavad, riik ja valitsejad pigistavad varajahtijate ebaausate võtete peale silmad kinni. Jääb mulje, nagu oleks igaüks neist mis tahes ebamäärases rikkuseallikas käppapidi sees. Vaesem rahvakiht küll näeb, kuuleb ja tajub, kuid vaikib. Pea hakkab ringi käima, kui seda võltselu vaed.”

Lk.105: „…vaadake, mis meie tillukeses vabariigis sünnib… Aga tapmised, röövimised tänaval päise päeva ajal, mahalaskmised! Kas need pole hirmutavad? Mina olen hirmul isegi oma kodus!”

Lk.149: „Jessas, on alles tõusikud! Isegi meile tundmatut, Ameerikast kaasa slikerdatud nimepäeva juba tähistavad! On alles snoobid!”

LK.185 „Ega kõik inimesed ole ühe vitsaga löödud. Häid asju on ilmas palju, aga kõik ei oska neid kätte saada. Uued ajad pole suutnud me riigis inimloomust veel ümber kasvatada. Verinoored vast kohanevad, kuid keskealistel on raske. Vanematel inimestel on  vanaviisi edasi elada kergem kui uue korraga harjuda… Kas need tehased, vabrikud, põllumajandus poleks võinud veel õitseda, kuni uued rajatised püsti… Nüüd on linnad täis prükkareid, tänavalapsi ja kodutuid. Kas me siis seda seal Balti ketis lauldes nõudsimegi?”

Lk.243: Üllas mõtiskleb seoses sõbranna Jane õnnetu abieluga: „Tundsin vaistlikult, et selles kõiges on kaudselt või otseselt süüdi ajastu: ajastu, mis andis meie pisikesele rahvale küll vabaduse Vene ikke alt pääsemiseks, kuid rakendas kapitalismi vankri ette hoolimatud ja rumalad. Kasuahnus, lauslollus ja jõhkrus lokkab, tallab ja muserdab neid, kelle hing on puhas, kelle südametunnistus ei luba selle hundikarjaga kaasa joosta.”Kui viitsisite selle „jura”, mis oleks justkui „Postimehe” kirjade nurgale saadetud avaldamiskõlbmatute irisemiste pealt kopeeritud, läbi lugeda, ütelge, KES ja KUI VANA on teie arvates peategelane, keda autor sellise sõnavaraga iseloomustab?
Üllatus, üllatus – ta on kõrgharidusega noor finantstöötaja, kes millegipärast  ilmselgelt põeb ränka alaväärsuskompleksi oma juurte pärast, sest umbes kümme kui mitte rohkem korda on ta enda iseloomustamiseks kasutanud väljendit „matsiplika”.

Lk.200: Üks meestegelane, negatiivne Allan, heietab aga järgmist mõtet: „Superriikide loomine on alati tekitanud segadusi ja viinud rahvad vältimatu sõjani. Ja teada on ju, et euroliitu valitsevad vabamüürlased”

Raamatu autor on vist hoolega lugenud Jüri Lina „ajaloolisi uurimusi” vabamüürlastest, kes on kõiges halvas süüdi.

Lisaks poliitilistele irinatele on veel üsnagi omapärane vaatenurk teemal ilus vs inetu.

Lk. 53: „Taas selgus kibe tõde, mida ema mulle oli õpetanud: ilusad inimesed on väga halvad ja kalgid, inetud on just need meeldivad ja südamlikud”

Huvitav on ka tõdeda, et kõikide Üllase sõprade, kolleegide ja ansamblikaaslaste pere-elud on reeglina halbade abielumeeste poolt kihva keeratud. Kas autori arvates on see tõesti ajastu märk?

lembeeluvoodidRomaani süžee on üsnagi lapsik – Tuhkatriinu e. „maaplika” Üllas armub ilusase ja rikkasse Allanisse, kes lastakse kord esineda võimuka ema tallaaluse „memmekana”, kord salatuba omava Sinihabemena, kes oleks nagu süüdi oma eelmiste abikaasade ootamatutes surmades. Lõpuks aga selgub, et Allan on hoopis  – oo õudust! – biseksuaal, kellel on mõlemast soost armukesed. Deus ex machina karistus pahadele, Allanile ja õelale ämmale, saabub aga ilusti raamatu lõpus kohale ning Üllasele pakub kätt  ja oma õilsat südant Allani rüütellik sõber Ain. Raamatusse on veel pikitud ohtralt groteskseid detaile ämma-minia sõjast – täide pähevalamine ämmale, lahtistiga joogi pakkumine miniale jms, mis meenutab vanade kalendrisabade labaseid vesteid.

Lõppmärkusena tähelepanek, et Milvi Lembe on suures kirjutamistuhinas paaris kohas meeste nimed segamini ajanud… ja toimetaja Leenu Lepp pole ka ilmselt teksti läbi lugeda suutnud – mina saan temast täiesti aru, sest üksjagu kangelaslikkust see nõudis.

Ülli Tõnissoo

Advertisements

One response to this post.

  1. Posted by Mia on 12 august 2009 at 23:35

    Retsensiooniga on kogu raamatu keerdkäigud paljastatud.. uutel lugejatel pole enam mõtet lugedagi ju :(
    Ise lugesin ühe hingetõmbega läbi, kuid kui oleksin kõike seda teadnud, siis pole kindel, et oleksin tahtnud lugeda.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: