Epp Petrone ja Dagmar Reintam “Õun ära süüa?”

Taaskord eesmärgiga end kurssi viia sellega, mis toimub eesti ajaviitelise ja meelelahutusliku ilukirjanduse ehk oma „naistekate” põllul, võtsin läbilugemiseks kahe noore naisajakirjaniku, Epp Petrone ja Dagmar Reintami  poolt kahasse  kirja pandud raamatu „Õun ära süüa?”, mida esikaas tutvustab kui SL Õhtulehe populaarset suvejuttu koos epiloogide ja lisadega. Lisades on peale mõlema autori lühitutvustuse veel kummagi selgitus, kuidas see kahasse kirjutamine neil läbi interneti salablogi käis – ajal kui üks elas New Yorgis ja teine Tallinnas. Epp Petrone ütleb: „Olen seda nimetanud lapiteki meetodiks: kõigepealt panime paika üldised jooned ja siis jagasime lapid vabatahtlikkuse alusel laiali”

Sellest ilmselt tuleneb ka raamatu mõningane ebaühtlane tase ja karakterite arengu ebaloogilisus, mida lugeja märkab. Kuigi Epp Petrone väidab, et „Sellise kahekesi kirjutamise juures on süsteemne lähenemine muidugi palju olulisem kui üksi kirjutades.”
ounarasuua
Raamatu esimene pool, kus meespeategelaseks on literaat Renè, tundub tugevam. Mida rohkem süžeed edasi keritakse, seda ebaloomulikumaks see läheb. Kas tõesti mahuvad ühe neiu Eva välismaaseiklustesse kõik halvad asjad korraga – mesikeelne internetist leitud  mees, kes osutub perverdiks ja hoiab Evat luku taga koduarestis, kuigi raamatu lõpus seletatakse ta lahti peaaegu üllameelseks kannatajaks, sattumine tööle Amsterdami punaste laternate rajooni, pääsemine sealt sümpaatse narkodiileri abiga, osalemine karmis narkoäris nii diileri kui tarbijana ja lõpuks naasmine oma kodumaise kallima rüppe, kellest oli lahku mindud just põhjusel, et mees oli liig korralik ja seega ka igav?

Raamatut võiks siiski soovitada lugeda  eelkõige noortele, kel on ka kange tahtmine seiklema ja teravaid elamusi otsima minna, sest see toob ilusti ning nö puust ja punaselt välja kõik ohukohad. Ei maksa nii väga loota, et interneti tutvumissaitidelt saab väärt kallima leida, võimalus igasugu pervertide otsa komistada on hulga suurem. Ei tasu ka narkootikumidega tutvust teha ega loota ilusale elule rikka mehe kulul heaoluühiskonna riikides. Moraali kuipalju ja kõik esitatud lobedas ja kergestiloetavas tekstis…vaatamata mõningatele keeletoimetaja poolt parandamata jäetud näpuvigadele.

Nimetatud autorite-tandem jätkab virgalt kirjutamist teemal „tänapäeva naine ja tema armusuhted” siin-seal naisteajakirjades lühilookeste ja järjejuttudega. Nt. vt. ajakiri „Naised”.

Eraldi on neil kummalgi äsja avaldatud oma raamat Petrone kirjastusel.  Kas eestimaised „nora robertsid” on kasvamas? Repliigina: Nora Robertsi raamatu „Sinine suits” kohta, mida juhtusin lugema, mina küll midagi halba ei oska  ütelda – oli kõigi meelelahutuskirjanduses kujunenud reeglite järgi meisterlikult komponeeritud põnevusjutt.

Mõned lingid lisalugemiseks:

http://eppppp.tahvel.info/
http://www.petroneprint.ee/

Ülli Tõnissoo

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: