Köitev väliskujundus ja sügavalt kaasahaarav sisukujundus, nõnda sõnastaksin saadud lugemiselamuse auhinnatud Norra kirjaniku Per Pettersoni romaanist „Kui me hobusevargil käisime“, mis on ilmunud käesoleval aastal „Pegasuse väikeses sarjas“. See on sari, mis kannab endas võimalust praegusest ajarutust kõrvale astuda, pakkudes mõtteergast järelehüüdega lugemisvara. Teose sisu väljendus visuaalsel kujul toestub läbipõimuvalt kahele tugevale pidepunktile, esiteks, kaanefotole [...]
Posts Tagged ‘norrakad’
21 jaan
“Põhjamaade romaan”
Ma olen mõnikord siiras hämmingus, mida ja kuidas kirjastus “Eesti Raamat” välja annab.* Küll aga tahan ma kirjastust südamest tänada “Põhjamaade romaani” sarja jätkuva käigushoidmise eest. “Põhjamaade romaani” hõbedaste kaante vahel on 1997. aastast ilmunud 24 raamatut. Olen lugenud neist pooli – Anu Saluääre tõlgitud Frans Gunnar Bengtssoni viikingiromaani “Orm Punane” (1997), Elvi Lumeti tõlgitud [...]
19 aug
Åsne Seierstad “Kabuli raamatukaupmees”
Åsne Seierstad on sündinud Norras 1970. a, õppinud Oslo ülikoolis vene ja hispaania keelt ning filosoofia ajalugu. Vabakutselise sõjaajakirjanikuna on ta viibinud reportaaže tehes kriisikolletes üle kogu maailma ning kirjutanud neil teemadel neli raamatut: “With Their Backs to The World: Portraits of Serbia” (orig. 2000), “The Bookseller of Kabul” (2003), “One Hundred And One Days: [...]
29 okt
Ingvar Ambjornsen “Öö vastu sünget homset”
Ambjornsen, Ingvar. Öö vastu sünget homset. Norra keelest tõlkinud Eha Vain. Loomingu Raamatukogu, 2007, 33/34 Autor (sünd.1956) on norra nüüdiskirjanduse silmapaistvamaid, produktiivsemaid ja menukamaid autoreid. Tema loomingu üks kaubamärke on must huumor. Teatrilavastus “Elling” põhineb raamatul “Verevennad” ning on saavutanud publikumenu paljudel Euroopa teatrilavadel, nagu ka meie “Vanemuises”. Kui varem kirjutas Ambjornsen peamiselt romaane, siis 1997. [...]
29 okt
Jan Kjaerstad “Märgid, mis juhivad armastuseni”
Jan Kjaerstad raamatus “Märgid, mis juhivad armastuseni” on mitu kihti, mida võib nautida nii koos kui eraldi. Romaani esimeses pooles saab pealkirja võtta sõna-sõnalt: peategelane otsib märkide järgi armastust/armsamat. Hiljem märgi tähendus muutub, asjaliste märkide (A-tähega sõrmus) asemel on käitumuslikud (seljalejoonistatud tähed) märgid. Niisiis romaan armastuse otsimisest, leidmisest, arengust. Oluline teema on kiri. Raamatus on [...]