Järjekordne eesti autori debüüt(?)teos suhteromaanide elik naistekate valdkonnast. Küsimärk on siin seepärast, et raamatus toodud autori nimi tundub mulle ilmselgelt pseudonüüm olevat, sest vaatamata eestlaste kummaliste nimede panemise kombele ei tahaks kuidagi uskuda, et keegi annab oma tütrele sellise nime, millest hellitusvorm kõlab Kintsuke. Niisiis, autori ja peategelase nimi on Kintz, ta on 35-aastane ja [...]
Posts Tagged ‘naistekad’
9 dets
Marta Karu “Umbes ülehomme”
Lugesin sel nädalal Marta Karu raamatut “Umbes ülehomme”. See on rõõmustavalt ilus ja huvitav raamat. Valik teemasid: 40+ naise küsimused: kui ma ei ole enam peamiselt ema ja abikaasa, kes ma siis olen? Milliseid valikuid teeksin siis, kui ei pea enam teiste soovidega arvestama? Me ei tea, milliste deemonitega võitlevad meid ümbritsevad inimesed. Raamat räägib [...]
25 sept
Liane Moriarty “What Alice Forgot”
Suvine üllatus: üle hulga aja üks huvitav naistekas. Kui õige mehe leidmine või abielulahutus põhiteemana ära väsitab ja viimased loetud naistekad poole peal imelikuks muutuvad, on päris värskendav sattuda raamatu peale, mis üllatab ja endagi elu üle järele mõtlema paneb. Alice kukub aeroobika trennis ja lööb pea ära. Kui ta haiglas teadvusele tuleb, on viimased [...]
14 sept
Susan Luitsalu “Küsimused kõikidele vastustele”
Mööndustega hariv teos, seda eriti juhul, kui tibielu koha pealt kultuuritasemes tohutu lünk. Et see lünk nii karjuv on, ma enne raamatu lugemist ei teadnud. Ilmselt lihtsalt seetõttu, et kui ei puutu kokku, siis ei vaeva ka pead. Aga kirjutatud oli ladusalt, mitte üks kobin selle koha pealt. Minu jaoks uus värske kraam ka hoolimata [...]
9 märts
Merca “Mees”
Raamat algab nii: ”(See lugu on pullisitt, midagi sellist ei ole kunagi juhtunud, kirjeldatud tegelasi pole reaalelus olemas: ei Abielukat, ei Arvutiga Tehtud Meest, ei minu Vibraatori (selle suurema) Vanemat Venda, ei Sõbrannasid ega Mercat ehk mind ennast. Mulle meeldiks käsitlus, et sellel lool pole ka autorit. Iga lause taga on tarviline korrutada: fiktsioon ning [...]
28 dets
Penny Vincenzi “Ajastu ahvatlused”
Vincenzi, Penny. Ajastu ahvatlused .- Varrak, 2005 – 2007. Ma pole küll lugenud kõiki “Varraku” ajaviiteromaani sarja raamatuid, kuid julgen arvata, et Penny Vincenzi triloogia “Ajastu ahvatlused” on üks huvitavamaid nendest. Kellele on meeldinud John Galsworthy “Forsyte`ide saaga”, see võib julgelt kätte võtta ka selle teose. Vincenzi on loonud 20. sajandi Lyttonite kirjastusperekonna saaga, mille [...]
9 okt
Eesti “naistekas” – oma ja hää. Kas ikka on???
Originaalnaistekaid on viimasel ajal hakanud vorpima väga paljud naisterahvad. Kuna olen püüdnud ikka debütantide loomingule kasvõi kiirpilke heita, siis alljärgnevad on paraku mõned kehvemapoolsemad lugemiselamused, mis kõlagu pigem lugemishoiatuse kui soovitusena. Teema sissejuhatuseks alustan aga ühe pisut vanema raamatuga, mille autoriks pseudonüümi järgi võib olla mees. Keith Aimre “Ilus Babyss ehk Seitse ja pool” Olles [...]
2 märts
Ajaviitelisest tõlkekirjandusest
Ajaviitekirjandusest on arvatud nii ja teisiti. Küll on seda vaenatud ja sarjatud massimaitse rikkujaks, küll kuulutatud ainsaks tõeliselt rahvalikuks ja loetavaks kirjanduslaadiks. Mida siis ajaviitekirjandus õieti endast kujutab? Et ta üks vajalik ja oluline asi on, selles ei kahtle vist keegi; et ta umbrohuna kirjanduspõllul laiutama ja väärt värki enda alla matma kipub – selles [...]
29 okt
Virginia Ironside “Minu oivaline elu”
Tänud kirjastusele “Kunst”, kes on otsinud välja ja avaldanud suhteliselt uue (originaali esmatrükk 2006) menuraamatu inglise meelelahutusliku ilukirjanduse vallast – Virginia Ironside´i viimase romaani. Tunnustust väärib ka Sirje Keevalliku tõlge, kes on tõlketöösse loominguliselt suhtunud, mis ilmneb juba pealkirja tõlkimisest – pikk ja ingliskeeles vaimukalt kõlav “No! I don´t to join a bookclub” (teose võtmefraas, [...]
29 okt
Avastades põhjanaabrite kaasaegset kirjandust
Kirjanike Liidu Tartu osakond ja Soome Instituudi Tartu osakond korraldavad kirjanduslike teisipäevade raames sarja “Kirjandust teiseltpoolt lahte”. Igal aastal ilmub eesti keeles paarkümmend soome ilukirjandusteost, mille hulgas on tõelisi pärle. Heade raamatute avastamisel tulevad nüüd appi Tartu kirjanikud. Kord kuus tutvustavad nad koos tõlkija või autoriga üht eestindatud raamatut. Kirjandusõhtutele on oodatud nii need, kes [...]
