Et panna enda jaoks kokku mingit pilti eesti ajaviitelise proosa hetkeseisust, olen püüdnud jõudumööda läbi lugeda uute kirjandusse tulijate raamatuid. Käesolev teos – „Päev nagu elu” - mille autor kasutab pseudonüümi Angela Hofberg, oli viimase romaanivõistluse äramärgitute seas. Seetõttu lootsin sellest pisut enamat kui nt. Milvi Lembe raamatust. Paraku pidin aga pettuma ja mul hakkabki [...]
